Rakvere Rahvamaja tegutseb kunagises Rakvere mõisahoones.

Hoone ehitati 19. sajandi keskel, mil mõis kuulus Andreas von Rennenkampffile. Lihtne klassitsistlik hoone oli keskosas kahe- ja tiibadel ühekorruseline, soklikorrusel asusid majapidamisruumid ja teenijatetoad. Eesti Vabariigi 1919.a. maaseadusega mõis riigistati ja majad praegusel Teatrimäel anti Rakvere linnale. Endist häärberit hakkas hooldama spetsiaalselt selle tarvis loodud Rahvamaja Selts (a-st 1921 Rakvere Rahvamaja ja Hariduse Selts).

Rakvere Rahvamaja muutus kiiresti populaarseks, siin tegutses tugev segakoor (dirigent Ernst Rosenberg – Raatma), olid oma näitetrupp ja orkestrid. Koos käis rahvaülikool. Veel leidsid endale rahvamajas ruumid linna fotokunstihuvilised, tennisemängijad, maletajad jt. 1929. a. alustas rahvamaja ja hariduse selts oma maja külge teatrisaali ehitamist, viies hoone järgmisel aastal katuse alla. Ehitus lõpetati linna rahadega ja teater avati 1940.

Pärast II maailmasõda jätkati maakonna (rajooni) kultuurimajana. 1960. aastate alguses ehitati hoone kogu ulatuses kahekorruseliseks. Aastal 1992 rahvamaja munitsipaliseeriti, mis tähendas Rakvere Linnavalitsuse haldusalasse minemist. 15. juunil 2004 moodustati SA Rakvere Teatrimaja, kus rahvamaja asetseb munitsipaalasutusena linna haldusalas.