taranpaa s

www.tarvanpää.ee

Kunstiline juht – Tiiu Mürk
Mentor – Maie Orav

Tarvanpää Selts ootab endaga koos tantsima igas vanuses lapsi, noori ja täiskasvanuid.

Sel hooajal on tunniplaan järgmine:

  • 1.-2. kl rühm – esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 15.00-16.30
  • 4.-6. kl rühm – teisipäeviti ja neljapäeviti kell 15.30-17.00
  • 7.-9. kl rühm – esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 17.00-18.30
  • Gümnaasiuminoored – teisipäeviti ja neljapäeviti kell 17.00-19.00
  • Noorem segarühm – esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 19.00-21.30
  • Vanem segarühm – neljapäeviti kell 19-21
  • Tarva Tammed – teisipäeviti kell 19-21
  • Vilistlasrühm – iga kuu III nädalavahetus

Trennid toimuvad Rakvere rahvamaja saalides ning teisipäeviti Gümnaasiuminoortel ja Tarva Tammedel Rohuaia lasteaia saalis.

Lisainfo e-post: tarvanpaa.selts@gmail.com, tiiu.myrk@gmail.com, tel: 5332 1854 Tiiu Mürk

 

 

Tantsuansambel Tarvanpää sündis 1946. aastal ning tegutseb tänaseni Rakveres. Tarvanpää on suur pere, kus tantsivad nii eelkooliealised mudilased kui ka vanaemad ja vanaisad. Tantsitakse nii eesti pärimustantse kui ka uuemat ning vanemat autoriloomingut. Ootame alati enda sekka igas vanuses tantsupaare.

Tarvanpää on üks Eesti vanimaid rahvatantsuansambleid, Virumaa tunnusmärk.

Täna teatakse Tarvanpääd kui Rakvere isamaalisuse ja omakultuuri hoidmise kantsi, maailma esimese meeste tantsupeo korraldajat ja kindlasti ka kui rahvatantsuansamblit, millega on mingil kombel seotud pea iga Rakvere elanik.

Päris alguses, aastal 1946 kogunes ETKVL-i Rakvere klubis tantsuõpetaja Leonide Viirese ümber segarühma jagu tantsijaid. See rühm osales juba järgmisel, 1947. aastal rahvakunstiõhtul Tallinnas. Hiljem, aastatel 1959-1968, kui tantsijaid juurde tuli, oli nais- ja segarühma tantsuõpetajaks juba Ellen Urbus (Veersalu). 1969. aastal omistati ansamblile rahvakollektiivi nimetus, pärisnimeks sai muinaseestlaste linnuse järgi Tarvanpää.

Aastal 1968 alustas tantsuõpetajana tööd Maie Orav, kelle elutööks võib lugeda üle-eestilise tuntuse saavutanud rahvatantsuansambli ülestöötamise Rakveres. Lisaks algatati Maie Orava eestvedamisel 1986. aastal ka esimene Eesti folkloorifestival Viru Säru ning 2006. aastal Esimene Eesti Meeste Tantsupidu. Eesti Meeste Tantsupeo pealavastaja on ta tänaseni.

Aastatel 2011-2015 oli Tarvanpää kunstiliseks juhiks Mall Paulus (Järvela)

Alates 2015. aasta septembrist on Tarvanpääl uude tantsujuhtide põlvkonda kuuluv kunstiline juht Tiiu Mürk.

Treeneritena on tantsijatega töötanud Ellen Urbus, Ene Saaber, Kairit Pihlak, Maie Karus, Tõnu Pontus, Liis Otstavel, Taavi Saar ja Egert Eenmaa. Täna töötab treenerina Airi Kruusimäe.
Tarvanpää Seltsil on 10 tantsurühma (2012) ja pillirühm. Aastast 1975 on pillirühma juhtinud Tiit Tammar, Jaan Kailvee, Jaan Sommer, Aavo Uukado, Peep Pihlak ja alates 1996. aastast Väino Pall.

Kauaaegsed kontsertmeistrid on olnud Koidu Tarum, Ruti Tasuja. Tänaseni saadavad tantsimisi Karin Kuusik, Väino Pall ja Janika Bobõlski.

Aastatel 1982-1996 tegutsenud laulurühma on juhtinud Anneli Riim ja Reet Aru.

Alates aastast 1947 on ansambel osalenud kõikidel Eesti üldtantsupidudel, piirkondlikel ja maakondlikel pidudel ning esinenud rahvusvahelistel tantsu- ja folkloorifestivalidel Euroopas ja Aasias, kaugemad neist Jaapan, Sri-Lanka ja Iraak.

Rahvatantsuansambel Tarvanpää on olnud NSV Liidu taidlusfestivali laureaat (1967, 1982, 1987), rahvusvahelise festivali Vichodna – 1985 (Tšehhoslovakkia) laureaat, osalenud rahvusvahelistes folkloorialastes ühisprojektides Soome-Läti (Liivi)-Eesti (Rannikualade folkloor ja meremütoloogiast lähtuvad traditsioonilised uskumused, 1998), Soome (Kalevipoeg laulab ja tantsib, 1999), Rootsi (Tantsumissa Virumaa kirikutes, 2003). Samuti on Tarvanpää oma kunstiliste juhtide kaudu seotud Soome-Eesti tantsupidudega. 2000. aastal oli Helsinkis esimese Soome-Eesti tantsupeo pealavastajaks Maie Orav ja 2012. aastal, kolmandal riikidevahelisel ühispeol Tamperes on liigijuhiks Mall Järvela.